Postiljon

Okei, vabandust, väga kaua aega on möödunud viimsest sissekandest. Aga põhjus on lihtne- nimelt mul pole kodus internetti. Ruuter on ma ei tea mitmendat korda katki. MItmed sissekanded on valmis ja ootavad vaid publish nupu vajutamist, ainult tuleb loota, et internet lähiajal läbi minu poolt astub. Ühesõnaga, kui aega, siis vahest vaadake mu blogi.

Algus

Igatahes mul oli au käija töörügaja Kertuga pildistamas tema postiljonimarsruuti.

Algusest oli juba näha, et Kertu oli vägagi särtsu täis.

Pärast kolme tunnist magamist on kell 4.30 ning aeg on tõusta ja särada.

Kohvitegemisel tuleb siiski alati meeles pidada, et kohvi tuleb panna selleks ettenähtud kohta.

Eesti naine rügab siin pildil tööd teha.

Postiljoni stiilinäide.

Lehed kohal ja kooliminek on vaid paari tunni kaugusel ning Kertu läks korraks oma soengu endast välja. Aga pole midagi...

natuke mõtlemist ja improvisatsiooni ning...

...soeng on valmis ja näole ilmub naeratus. Oh kooliaeg, millal sina tuled!

See pilt on tehtud minu mäletamist mööda pärast neljandat tundi. Kertu näib millegipärast olevat natukene väsinud.
Lõpp.